Wednesday, September 19, 2012

Hokkaido ajalugu ja Ainud


Enne Jaapanisse jõudmist oli mul kindel ettekujutus sellest, milline Hokkaido on. Olin surmkindel, et siin on jahedam kui mujal Jaapanis, sest tegemist on kõige põhjapoolsema saarega, ning sama kindel olin ma selles, et siin sajab väga tihti. Hokkaido on ju ometi saar – järelikult on siin ka vihmane, eks ole?
Üllataval kombel eksisin mõlemas punktis. Jah, Hokkaidol on tõesti veidi jahedam kui Tokyos ja lõunapoolsetel saartel, kuid 30 kraadi pole mitte mingi valemiga „jahe“. Samuti sajab siin hämmastavalt harva vihma, vähemalt suvel. Kogu siin oldud aja jooksul on siin ainult viis tõeliselt vihmast päeva olnud ning isegi kui ilmateade lubab vihma, piirdub see reeglina tunniajase lühikese uduvihmaga, millele järgneb palav päikeseline päev. Harva sajab siin terve päev vihma.
Sel põhjusel olin üllatunud, kui meie kolmas puhkusepäev algas vihmaselt. See ei olnud mingi seenevihm vaid korralik padukas, mistõttu tuli hommikul ette võtta üks tõsisem plaanide muutmine. Olime plaaninud minna Furano lavendliväljasid vaatama ning hiljem loomaaeda, kuid sellise ilmaga ei tundunud kumbki plaan enam eriti ahvatlevana. Otsustasime selle asemel tutvuda veidi Hokkaido ajalooga ning seetõttu suundusime Asahikawasse.
Tee peal tegime peatuse Hokkaido ühe suurema ja kiirevoolulisema jõe ääres. Ishikari jõgi  oli muljetavaldavalt lai ja jõe kohin tekitas kerget kõhedust, kui sillal seistes märatsevat vett vaatasin. Polnud kuigi üllatav kuulda, et kunagi pidasid põlisrahvad seda jõge jumaluseks, kellele tuli midagi ohverdada, et turvaliselt üle pääseda. 



Esimese asjana läksime muuseumisse, mis käsitles Hokkaido asustamist. Hokkaido asustati tunduvalt hiljem kui ülejäänud Jaapan, mistõttu on siin Lääne mõjud rohkem levinud. Veel sajand tagasi ei olnud siin peale metsade ja Hokkaido põlisrahva – ainude – suurt kedagi ega midagi. Alles 1800ndatel avati Hokkaido Jaapani asustusele. Sel põhjusel on suur osa Hokkaidost ikka veel kaetud paksude metsadega, kus liiguvad karud ja muud suuremad kiskjad.
Järgmiseks läksime muuseumisse, mis puudutas Hokkaido põlisrahva - Ainude - ajalugu. Ainud, kes on justkui segu Aasia ja Europiidse rassi esindajatest, elasid varem kõikjal Jaapanis, kuid ajapikku tõrjuti nad üha põhja poole kuni nad jäid Hokkaidole pidama. Põhiliselt tegelesid nad kalapüügi ning jahiga ja nagu suurem osa põlisrahvaid, uskusid ka nemad, et nii loomadel kui taimedel on hinged ning neid tuleb austada. Erilise austuse osaliseks said karud, keda nad pidasid kõigi loomade kuningaks ning lisaks sellele, et ainud jahtisid karusid, olid neil ka erilised rituaalid karu hinge vaigistamiseks ning kaitse palumiseks. 
Tänapäeval on Ainude kultuur väljasuremas, sest pärast seda, kui jaapanlased tungisid Hokkaidole, keelustati Ainude traditsioonid ja keel. Aastakümneid suruti seda kultuuri alla ning kuigi praegu on olukord muutunud ja seda üritatakse taaselustada, on ainud ja nende kultuur väljasuremise äärel. 

No comments:

Post a Comment